Rõuge kirikuhoone on klassitsistlikus stiilis ühelööviline ehitis. Külgrõdud puuduvad. Valgetes, heledates toonides sisemus jätab avara ja kauni mulje. Lihtne ja ilus võiks Rõuge kiriku kohta öelda. Paljudest teistest Eestimaa kirikutest eristab Rõuge oma see, et kõrge kantsel on altarile vaadates paremal pool (enamasti on see vasakul pool). Kirikuhoonest väljapoole, lõunakülje keskele on ehitatud käärkamber, igas kirikus nii vajalik abiruum. Seda umbes 30 ruutmeetri suurust kõrvalruumi köeti ahjuga, seal valmistus pastor teenistuseks, vestles koguduseliikmetega. 1990-ndatel aastatel käärkamber soojustati ja renoveeriti. Käesoleval ajal kasutab kogudus seda köetava talvekirikuna, kuna kiriku põhihoones küte puudub.
Altarimaali “Jeesus ristil” on maalinud balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen (1845 – 1913), kes valdava osa oma elust tegutses Tartus. Maal pärineb 1880-ndatest aastatest. Sama kunstnik on altarimaali teinud veel näiteks Rannu ja Kambja kirikule. Maal kujutab tumedates toonides ristilöödud Jeesust, olles ühtlasi inimlike kannatuste tõepärane kujutlus. Käärkambris näeme vana altarimaali, mis kujutab Jeesust palvetamas Ketsemani aias.
Rõuges on kuulsate Haanjamaa orelimeistrite Juhan, Jakob ja Tannil Kriisa 29-registriline orel – oma aja moodne pill. Orel valmis vendade Kriisade kodukirikule selle 200. aastapäevaks, õnnistati sisse 27. juunil 1930.a. ja selle valmistamine oli meistritele auasi. Rõuge orel oli neil kirikuorkestrite seas järjekorras kaheteistkümnes. 1994. aastal on Võrus ilmunud Enno Piiri ja Heinu Siku raamat “Vennad Kriisad”, kust leiab rohkem infot oreliehitajate kohta. Rõuge orel on tänapäeval heas korras. Rõuge oreli helidega on 2005. aastal välja antud CD-plaat sarjast “Eesti orelid 21.sajandil” – Rõuge Maarja kiriku orel.
